meie kooli nägu

2010-03-01T15:33:00.001+02:00

Hei-hei!

Nüüdseks on meie grupp sündmuste kajastamisega lõpetanud ning edaspidi viivad teid koolis toimuvaga kurssi teised.

(lingid)

Vabariigi aastapäev

2010-02-24T18:49:00.006+02:00

Täna peeti koolis vabariigi aastapäeva aktuseid algklassidele, põhikoolile ning gümnaasiumile.
Nagu alati, esinevad kooli õpilased mõne etteastega oma kaaslastele. Algklassidele laulis lastekoor, põhikoolile ja gümnaasiumile 12. klassid, 11. klassid esinesid luulekavaga ning huvijuht pidas kõne vabariigi ajaloost. Aktus lõppes lipu äraviimisega.
Palju õnne Eesti Vabariigi 92. sünnipäeva puhul!

Suusapäev

2010-02-22T18:33:00.000+02:00

Täna oli 6.-12. klassidel suusapäev. 12 klassidel oli start juba kell 09.00, mil rada polnud veel korralikult sisse sõidetud. Sõidu ajal sai enamustel palju nalja, küll mõni võttis suusad jalast ära, mõni karjus, mõni vingus, mõni kukkus ja mõni naeris. Hiljem oli kõigil vahva omakeskis arutada, kuidas kellelgi ringil läks. Finišisse jõudsid lõpuks aga kõik.

2010-02-15T20:21:00.000+02:00

Täna oli koolis teguderohke päev.

Esiteks oli valentinipäeva-järgne päev ning selle puhul oldi ka vastavalt meelestatud. Aktiivsemad inimesed olid riietunud veidikene roosamalt ja punasemalt. Teisel korrusel raamatukogu juures müüsid noorukid häid kooke ning samuti töötas meil sõbrapäeva post ning müüdi kaarte. Aulas sai sõpradega pilte teha. Pikal söögivahetunnil kõlas samuti ka vastavale meeleolule muusika, mis nii mõnedki söökla inimesed kaasa laulma panid.

Vahetundides sai lugeda ka oma vast alanud tiigri aasta horoskoopi.

Meedia õpilastel käis külas Kristjan Otsnurm, kes rääkis, kuidas leida endale piisavalt aega erinevaid nippe kasutades. Näiteks: pane kirja kõik päeva jooksul kindlalt vaja täita ülesanded (ka need, mida ise tahad teha).

Neljanda tunni ajal külastas gümnasiste Andres Tarand, kes rääkis Eesti ajaloost ning sellest kuidas Eesti jõudis vabariikluseni. Loengu lõpus oli võimlaus ka küsimusi esitada ning üks julge küsija sai härra Tarandilt ka kommi.

Head uut valge tiigri aastat!

Toome reaalteadused reaalsusesse

2010-02-13T18:32:00.003+02:00

12. veebruaril toimus Tallina Tehnikagümnaasiumis võistlus ''Toome reaalteadused reaalsusesse''.

See on koolidevaheline üritus ning seda on korraldatud juba mitmeid aastaid. Iga aasta kantakse ette esitlus, näidatakse ette praktiline osa ning osaletakse viktoriinil.

Tänavuse ettekande teema oli '' Matemaatika osa sakraalarhitektuurist religioonini''.

See aasta saavutas meie kooli võistkond tubli 1. koha.

Palju õnne võidu puhul!

Inglise keele nädal

2010-02-11T19:13:00.001+02:00

8.-12 veebruarini toimus inglise keele nädala raames koolis mitmeid teemale vastavaid üritusi.
Algklassidele loeti inglise keeles muinasjuttu, kusjuures samal ajal pidid kuulajad joonistama võimalikult täpselt jutu sisu. Veel pidid väiksed näitama oma sõnavara rohkust ning kirja panema teatud aja jooksul nii palju kooliteemalisi sõnu kui neile meelde tuli. Teisipäeval toimus neil ka inglise keele päeva esinemine.

Põhikoolile oli valmistatud väheke raskemad ülesanded: sõnade sõnaraamatust otsimisest transkriptsioonini. Ja ka põhikooli osa inglise keele päeval lõppes esinemisega.

Gümnaasiumile korraldati keeleväänaja konkurss, kus võitja suutis 20 korda järjest öelda keelt sassi ajava lause:

One black bug bled brown blood while one black bug bled blue.

Gümnasistid on alati näinud vaeva oma esinemistega ning hullutanud lõbujanulisi õpilasi ja õpetajaid oma üllatavate etteastetega. Puudust ei tulnud aeroobika kuningannadest ja spagaati tegevatest või tüdrukute riietes poistest. Playboxil olid etendatud tuntud inglisekeelsed hitid läbi aegade.
Enne esinemist kütsid rahva kuumaks 11A klassi Silvia ja meie oma armastatud Roxette'i duo: Viljar Laasi ja Marje Nurk.
Publik hääletas võitjateks 11. klassid.

Täname inglise keele õpetajaid selle teguderohke nädala eest!

Turvalise interneti päev "Think B4 U Post"

2010-02-09T23:40:00.004+02:00

Täna tähistatakse kogu Euroopas turvalise interneti päeva. Selle puhul käis meie kooli 9.-11. klassidele loengut pidamas Raido Orumets, kes on F-Secure viirusetõrje edasimüügi juht.

Loengu teemaks oli küberkiusamine. Alustuseks rääkis Orumets interneti ajaloost ning tutvustas selle termineid.

Räägiti lähemalt viirustest ja nende alaliikidest ning spämmist ja sellest, kuidas see toimib. Samuti nägime õpetlikku filmi portaalide mõjust inimeste eludele. Orumets tuletas kõigile meelde, et inimesed ei käitu internetis nii nagu päriselus ning kunagi ei või kindel olla, kes teiselpool arvutiekraani on.

Toodi välja ka kümme kõige ohtlikumat on-line tegevust:

Tundmatult saajalt e-maili avamine.
Autoriseerimata programmide installeerimine.
Salasõnade ja paroolikaartide väljajagamine.
Jututoad ja internetikommuunid.
Suvaline veebilehtedel kolamine.
Avalike ja vanade WiFi võrkude kasutamine.
Hasartmängud ja pornograafia.
Tundmatult saatjalt HTML või tekstisõnumite avamine.
Veebivormide ja avalduste täitmine.
Automaatsete turvaprogrammide väljalülitamine.

Orumets jagas ka kontakte, kuhu pöörduda kui oled tõsiselt hädas ning andis nõu viirusetõrjete kohta. Agaramad küsimustele vastajad ja küsimuste esitajad said mälupulgad.

Loeng oli väga huvitav ning teadmisi laiendav. Loodame, et kõik panid midagi kõrva taha.

"Mõtle enne, kui postitad!"

Runebergi päev

2010-02-05T17:49:00.000+02:00

Täna võtsime soome keele nädala ilusti kokku Runebergi päeva tähistamisega. Selleks puhuks käisid meil külas Soome pressi- ja kultuurinõunik Arja Korhonen ning ka külalised Loo Keskkoolist ja Jüri Keskkoolist. Kõik soome keele õppijad esituse ette valmistanud.

Meile esitati neli laulu ning kaks näidendit. Keegi küll ei kaotanud, aga külalistest žürii andis kolmanda koha 11 A laulule, teise koha 10 B näidendile ja esimese 12 B näidendile.

Noorte nägudest oli esinemise ajal näha rõõmu ning see pani ka saalisolejad elama sisse vastavasse meeleollu. Lõppude lõpuks suur osavõtt demonstreeris, et olenemata kõigest on noored väga aktiivsed osavõtjad ning et nad naudivad seda kõike.

Selle toreda üritusega sai läbi ka meie teguderohke soome keele nädal. Suur tänu õpetaja Madean Altsoole, tänu kellele see üldse toimuda sai!

2010-02-04T17:25:00.004+02:00

Seoses soome keele nädalaga on meil igasuguseid huvitavaid asju toimunud. Täna hommikul teise tunni ajal aktiivsed 11 B inimesed sooritasid katse, et tantsida teiste õpilastega jenkat (tuntud, kui Soome rahvatants). Esimese korruse lapsed võtsid väga aktiivselt osa, kuid kahjuks suuremad lapsed vedu ei võtnud. Siiski oli ka neil, kes kolmekesi tantsisid väga lõbus oma aega veeta natukene huvitavama tegevusega kui istumine.

Neljanda vahetunni ajal toimus aulas karaoke laulmine. Selle vastu oli õpilastel üldiselt palju suurem huvi. Pool saali oli täitunud inimestega, kes küll naersid või laulsid kaasa. Lauludeks oli meil eesti keeles tuntud, kui „Rahutu tuhkatriinu“ ja Eurovisiooni võidulaul „Hard rock halleluuja“.

Viienda vahetunni ajal võisime kuulda Soome muusikat, mis jällegi oli hea vaheldus.

Kõik see tee koolielu palju värvikirevamaks, mis on väga positiivne.

Lumelinna ehitamine ja soome keele nädala algus

2010-02-02T21:32:00.001+02:00

Täna toimus meie kooli 5.-9. klasside vahel konkurss, mille käigus pidi iga võistkond ehitama lumeskulptuure. Teemaks oli "Olümpia".

Võiks arvata, et kaks tundi järjest jubeda tuisuga lumest ehitada on väga raske, aga osalejad said kahtlemata hästi hakkama.

1.-5. veebruarini toimub koolis Soome keele nädal. Selle raames tehakse palju Soome temaatilisi üritusi.

Täna joonistati kõikide soovijate põskedele Soome lippe. See oli eriti populaarne väiksemate õpilaste seas. Järjekorrad olid üsna pikad.

Sööklas sai süüa Soome rahvustoitu: maksapajarooga. See aga õpilastele eriti ei meeldinud, kuigi välimus oli tal üsnagi isutekitav, ju siis ei ole meie lapsed sellise toiduga harjunud.

Ajalootund: Tartu rahu

2010-02-02T15:33:00.000+02:00

Täna 90 aastat tagasi sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel rahvusvaheline leping, millega lõpetati Vabadussõda.

Lepingu kohaselt tunnustas Nõukogude Venemaa Eesti iseseisvust ning määrati ka Eesti idapiir. Saime alad Narva jõe paremal kaldal ning Petserimaa idaosas, ka Setumaa ühendati Eestiga. Viimane vabanes kõigist kohustustest idanaabri ees ning sai selle kullafondist 11,6 tonni kulda.
Nõukogude Venemaa aga ei täitnud rahulepingut täielikult. Näiteks takistati eestlaste kodakondsuse valimist ning suur osa sõjategevuse ajal ära viidud varadest jäid tagastamata.

Siiski kujunes Tartu rahulepingu sõlmimine ülemaailmse tähtsusega sündmuseks. See avas mõlemale riigile tee rahvusvahelisse poliitikasse.

2010-01-01T00:00:00.001+02:00

SÜNDMUSTEROHKET JA TOREDAT UUT AASTAT KÕIGILE!

Võrkpalliturniir

2009-12-27T18:10:00.002+02:00

23. detsembril toimus koolis võrkpalli turniir gümnasistidele, kus selgusid välja parimad võistkonnad.

Tüdrukutest saavutas esimese koha 12B, neile järgnes 11B ning kolmandaks tuli 10B. Poistest saavutas esimese koha 12B, teise koha 11B ja kolmanda 12A. Toimus ka õpetajate ja kooli koondise vaheline heitlus, kus karmis mängus tulid võitjaks õpetajad.

Soovime õnne võitjatele!

Gümnaasiumi jõulupidu

2009-12-21T23:52:00.000+02:00

Täna toimus gümnaasiumi jõulupidu ning teemaks oli glämm ja maffia.
Juba aula ukse taga oodates võis näha, et kõik on pingutanud ja vaeva näinud, et teemale vastavalt riides olla.
Saali sisenedes ei jäänud märkamatuks kujundus, millega ruum oli ümber muudetud. Aula nägi välja nagu restoran.

Oli tunda, et paljud olid vaeva näinud, et see üritus korda läheks. Jõulupeolt ei puudunud muusika ja laul ning etendati mõned head näidendid. Mängiti ka paar seltskonnamängu ning serveeriti limonaadi, piparkooke ja küpsiseid. Lõpus toimus õpetajate kingituste üleandmine. Nii mõnigi õpetaja kasutas vana moosimis trikki, et pääseda salmi lugemisest.

Peo lõpus lauldi koos jõululaulu: ''Last Christmas''. Üritus oli väga hästi organiseeritud ning nalja ja naeru oli kuhjaga.

Jõululaat

2009-12-21T23:31:00.003+02:00

Täna, 21. detsembril, toimus koolis jõululaat.

Nagu igal jõululaadal kombeks on olnud, müüdi ka tänavu rohkelt söögipoolist, kuid kauplejate lettidelt ei puudunud ka tarbeesemeid. Näiteks müüdi käevõrusid, ilusaid pärlitega järjehoidjaid ja hobuseraudasid.

Muffinid ning piparkoogid olid paljudel valmis küpsetatud, kuid oli ka neid, kes olid rohkem loovust kasutanud ning olid hoopis pannkooke koos toormoosiga teinud. Veel müüdi ka kooke ning paljude muffinid ja piparkoogid olid glasuuriga erksavärvilisteks kaunistatud.

Kõik, mis müügiks oli pandud ja meisterdatud, tekitas soovi osta, sest toidud olid isuäratavad ning esemed lausa nõudsid ostmist.

Tänavusel jõululaadal müüsid ka õpetajad enda tehtud asju, millest saadud tulu läheb kooli huvitegevusse õpilaste premeerimiseks.

Taaskasutuslaat

2009-12-19T18:22:00.000+02:00

Täna toimus projekti „Keskkonnasõbralik kool" raames meie koolis taaskasutuslaat. Korraldajateks 5.a ja 6.b klassi õpilased koos klassijuhatajate ja huvijuhiga.

Kaupade seas oli riideid, suuski, suusasaapaid ning kõhutäiteks ka teed ja pirukaid. Kahjuks oli müüjaid vähe ning ostjaid veelgi vähem. Ei tea, kas see oli tingitud näpistavast külmast või polnud info piisavalt levinud, kuid loodame, et sellist vahvat üritust korraldatakse veelgi ning, et osavõtt on tulevikus suurem.

Mõelgem roheliselt! : )

Filmiõhtu

2009-12-15T21:36:00.002+02:00

Täna toimus meie koolis esimene filmiõhtu. Kohale oli tulnud päris suur seltskond ning üheskoos vaadati filmi ''Jääaeg 3''.

Enne filmi algust tehti olemine mõnusaks ja mugavaks: kes võttis süüa, kes mõnusad soojad tekid. Tundus, et kohaolijatele oli üritus vägagi meeltmööda ning loodame, et sellest saab alguse filmiõhtu traditsioon.

Gümnaasium laulab

2009-12-14T21:53:00.001+02:00

Õpetajate lapsepõlve jõulusoovid

2009-12-14T21:26:00.001+02:00

Statistika: Kui paljudel gümnasistidel käivad päkapikud?

2009-12-13T02:16:00.011+02:00

Tegime meedia projekti raames ülegümnaasiumilist küsitlust: ''Kui paljudel gümnasistidel käivad päkapikud?''

Algselt tundus, et gümnaasiumi õpilased on päkapikkude jaoks juba liiga vanad. Kuid tulemusi vaadates võime järeldada, et päkapiku traditsioon püsib ka vanemate laste südametes ja peredes.

Kõige rohkem päkapikke käib 11 B klassis, kus kahel poisil kaheksast ja üheksal tüdrukul üheksateistkümnest käivad päkapikud. Kokku 27 õpilasest tahab 10, et ka neil käiks päkapikud.

Teist ja kolmandat kohta jäid jagama 10 B ja 12 B klass, kus esimeses käivad päkapikud ühel poisil ja seitsmel tüdrukul ning teises kaheksal tüdrukul ja mitte ühelgi poisil (15 õpilasest).

Viimane koht kuulub aga 10 A klassile, kus kolmel poisil kaheksast ning kolmel tüdrukul kuueteistkümnest käivad päkapikud. Kokku 21 õpilasest kuus tahavad, et neil käiksid päkapikud.

109st vastanust 47 õpilasel käivad päkapikud ning 43 tahavad, et mehikesed neidki külastaksid.

Tulemused pole kahjuks nii täpsed kui me tahame, et oleks, sest nendel päevadel, kui küsitlust tegime, olid paljud õpilased haiged. Loodame, et sel ajal puudunud õpilasi rõõmustavad päkapikud oma külastustega.

Protsentuaalselt näeb statistika välja aga veidi teistsugune:

(paremaks vaatlemiseks vajutage pildile)

Esimese koha napsab 12B lükates 11B teisele kohale, kuna viimases oli kaksteist vastajat rohkem. Teised säilitavad sama positsiooni.

Toredat jõulukuud! : )

Politseipäev

2009-12-11T14:51:00.000+02:00

Neljapäeval ja reedel (10. - 11.12) käis algklassidel külas üks naispolitseinik Tallinna Põhja Politseiprefektuurist. Tema põhitööks on tegeleda ennetustööga, et tagada väikeste turvaline kodutee.

Politseinik esitas igasuguseid asjakohased küsimusi näiteks, kaslumesõda tohib mängida kõnnitee ääres? Kui kõrgele või madalale tuleb helkur panna?

Muidugi lisaks sellele kõigele rääkis ta 4 B klassile, millised on siis tegelikult need õiged helkurid. Ta soovitas eelkõige plastmassist või siis kollast helkurit. Lisaks sellele näitas ta, milliseid helkureid ilmtingimata ei tohi kasutada. Näiteks, kui lähed poodi mõttega helkurit ostma ja näed sellist ilusa suure embleemiga helkurit, siis seda ei tohi osta. Miks? Sellepärast, et embleem katab enamuse osa helkurist, mille tõttu autojuht sind ei näe ja sellel võivad olla halvad tagajärjed.

Veel lisaks sellele ta küsis, et kui jalakäijal läheb tuli roheliseks, kas ta tohib minna kohe üle tee? Vastus on ilmselgelt ei. Politseinik rääkis ühe loo, kuidas jalakäijatel läks tuli roheliseks ja inimesed hakkasid üle tee minema juht vajutas pidurit, aga see ei töötanud. Viimane üritas siis kuidagi välja vingerdada kedagi tabamata, kuid siiski riivas ta üht inimest. Õnneks sai jalakäija ainult kergeid vigastusi.

Naine seletas veel lastele, et kui jääd auto alla, siis ei tohi autojuhil lasta end sõidutada koju ega ka kiirabisse, sest see oleks juhi sündmuskohalt põgenemine, mis on seadusele vastane. Samuti koju sõitmisega võib selline asi olla, et autojuht pruugib raha nõudma hakata oma auto parandamiseks.

Õpetussõnu jagas ka selle kohta, kui tahad minna sebrast üle tee, tuleb vaadata paremale ja vasakule ning veenduda, et kuskilt ei tuleks ühtegi autot. Ning kui sebrat pole 100 m raadiuses võib ületada tee, vaadates esmalt ega kuskilt autosid ei tule.

Väikeste jaoks oli see uus ja huvitav, kuid kas teie kõik ikka mäletate neid reegleid?

Päritud maailmamuusika

2009-12-07T19:12:00.004+02:00

Täna, 7. Detsembril, käisid 9.-12. klassidele esinemas Lauri Õunapuu ansamblist Metsatöll ja Reigo Ahven ansamblist Vägilased. Tegu on kahe väga karismaatilise mehega, kes suutsid publiku endaga osavalt kaasa haarata.

Sissejuhatuseks mängisid meile muusikat, mis erines absoluutselt sellest, mis hetkel raadiote ja pidude kõlaritest tulevad. Nad rääkisid meile muusika ja instrumentide ajaloost. Mõlemad rõhutasid muusika tähtsust tervele saalile. Väites, et inimene ei saa muusikata hakkama oli neil ilmselgelt õigus. Räägiti sellest, et kui sul on kurb meel, siis tahad kuulata selliseid lugusid, mis meeleoluga kaasas käivad ning need tihtipeale aitavad sind. Reigo lause muusika kohta oli järgnev: „Sellega on võimalik korrigeerida seda, mida su laboratoorium seal üleval toodab.“

Neil olid ka samuti väga omapärased pillid nagu djembe, lehmakell, kahon ja muud.

Esinejad tundusid väga rahulolevad kõige sellega, millega nad tegelevad ning nende hoiak ja suhtumine oli väga rõõmsameelne.

Lõpus kutsuti ka mitu vabatahtlikku lavale ning koos õpiti mõningaid rütme mängima.

Publik jäi esinemisega väga rahule, aplaus ei tahtnudki lõppeda.

Kristiine Noor Talent 2009

2009-12-04T22:59:00.005+02:00

4. detsembril toimus Tallinna Tööstushariduskeskuses iga-aastane talendikonkurss, millest Kristiine koolide õpilased saavad osa võtta. Nii nagu igal aastal, esindas ka meie kooli nüüdne 12B klass ja põhikooli esindajaks oli 8B.

Alguses esinesid algklassid, siis põhikool. Võrreldes eelmiste aastatega on tantse vähemaks jäänud, kuid meie kooli esitused on ikka parimate seas. 8B klass saavutas põhikooli võistlusel tubli kolmanda koha.

8B - 3. koht

Gümnaasiumi osas esindasid meie kooli 12B klassi tragid tüdrukud, keda võiks suisa veteranideks nimetada. Mitu aastat on nad hoidnud liidri positsiooni ning alistanud kõik võistlejad, nii ka tänavu.

12B - 1. koht

Meil õnnestus küsida neilt paar küsimust:

Kes kostüümid tegi?
- Ise mõtlesime ja tegime lõiked ning kasutasime üht väikest abilist ka.

Kaua tantsu tegemine aega võttis?
- Peaks mainima, et meil olid väga pikad koolipäevad. :)

Palju harjutasite?
- Nagu näha, siis piisavalt palju, et võita.

Mis te oma kostüümidega pärast teete?
- Suvel mõtlesime rannas neid kasutada ning praegu tahaks klubisse tantsima minna ja näidata milline on õige peo kostüüm.

Soovime õnne 8B-le ja 12B-le tubli saavutuse puhul!

Külalised meie koolis

2009-12-04T13:40:00.004+02:00

Täna, 4. detsembril, käis meil külas Soome suursaadik Jaakko Kalela ning pressi- ja kultuurinõunik Arja Korhonen. Neid võtsid vastu õpetaja Altsoo, direktor ning 11A, 11B ja 12B soome keele õppijad.

Külalistele tehti ka koolis ekskursioon. Suursaadikule avaldas muljet meie uhiuus koolimaja ning märkimist väärisid ka meie suur võimla ning heas korras staadion. Peale klassi saabumist ning väikest pöördumist meie poole kingiti õpetaja Altsoole suur Soome kaart ja ka lipp, mille saaks lauale panna. Peale seda laulsid 11. klassid soomekeelset laulu, mis külalistele väga meeldis.

Küsiti ka paar küsimust. Näiteks, kas suursaadik eesti keelt rääkida oskab, mille peale ta vastas, et oskab küll, kuid seda tuleb veel palju õppida.
Nii lõppeski soome suursaadiku ja tema sekretäri külaskäik meie koolis ning loodame, et nad lahkusid siit heade tunnetega.